Esmaspäeva, 25. juuli esikülg räägib ja näitab neljal Eesti päevalehel ühte ja sedasama – Norra tragöödiat. Ilmselt polnud ühelgi ajalehel küsimust, et esikülg peab olema pühendatud Norrale. Kuidas seda aga teha?

Postimees ja Õhtuleht on valinud sarnase motiivi, Äripäev ja Eesti Päevaleht teistsuguse. Postimees ja Äripäev on valinud variandi, kus esikülg on pühendatud vaid Norrale, Õhtuleht ja Päevaleht jagavad Norra teemat tavapäraste viidetega. Vahel on võimalus võrrelda, kuidas ajalehed kujundavad visuaalselt suurt sündmust. Suurt tragöödiat.

 

Skandinaavia ajalehekujunduse konkursi 2011 kokkuvõtetes kirjutatakse, et kui ajalehtede kujundus on kõvasti ülepoole läinud, siis online-kujundus oli sellel konkursil pettumus. Lugeda ja võitnud näiteid saab vaadata SNDS-i kodulehelt.

Konkursi edukaim ajaleht oli seekord Helsingin Sanomat, kes võitis kolm kuldauhinda ja ühe hõbeauhinna. Kulda jagus veel Aftonbladetile (Rootsi) ja Politikenile (Taani). Hõbedaid said lisaks Helsingin Sanomatele veel Svenska Dagbladet, Politiken, Dagens Näringsliv ja Sydsvenskan.

Konkursi peakorraldaja Flemming Hvidtfeldt ütles, et zürii arvates on Skandinaavia ajalehekujundus endiselt maailma tipus, sel aastal anti konkursil välja rohkem kuld- ja hõbeauhindu kui iialgi varem konkursi 25-aastase ajaloo jooksul.

 

Maailma infograafikakonkursi Malofiej 19 peapreemia – Peter Sullivani auhinna – said National Geographic Magazine ja NYTimes.com.

National Geographic Magazine sai trükigraafika preemia töö eest Gulf of Mexico ja NYTimes.com online graafika preemia töö eest How Mariano Rivera Dominates Hitters. Rohkem infot saab SNDE kodulehelt.

Loe edasi »

Äripäev näitas taaskord võimalust, kuidas teha mõnusalt teistsugust esiküljekujundust kui seda tehakse iga päev. Sõnadest ja lausetest üles ehitatud esiküljekujundus mõjub alati värskena, sest seda tehakse harva, ja harva tehtud esikülg hakkab silma, üllatab, paneb ennast vaatama ning annab niimoodi teemat välja mängides tavapärasest erineva mulje ja signaali. Miks mitte seda siis – aeg-ajalt, toonitaks – kasutada.

Muidugi on seda tehtud mujalgi ja varemgi (Eestis tulevad esimese hooga meelde Sakala ja Tartu Postimees), aga see ei vähenda kindlasti täna, siin ja praegu tehtud esikülje efektsust. Kui kellelgi on veel sarnaseid tekstilisi esikülgi tehtud, äkki saadate, saaks siia kõrvale võrdluseks panna.

 

Eesti ajalehtede kujunduskonkursil 2010 sai kogu kujunduse kategoorias tiraažiga üle 20 000 auhinna Eesti Ekspress. Teised nominendid olid Äripäev ja Eesti Päevaleht. Samas kategoorias tiraažiga alla 20 000 võitis auhinna Lääne Elu. Teised nominendid olid Ärileht ja Saarte Hääl.

Kujunduskonkursi uuenduse kategoorias sai auhinna Ärileht. Teine nominent oli Eesti Ekspress.

Tartu Postimehe esikülg pärast Tartu suusamaratoni. Kaks sõna ja 19 nägu. Niisugune lehekülg.

The front page of Tartu Postimees (Estonia) after the Tartu skimarathon (it was rather cold weather!). Two words and 19 faces. Just so.

 

Eelmise aasta World’s Best-Designed™ Newspaper on selge – see on Portugali ajaleht i, mis alustas ilmumist 2009. aastal. Niimoodi otsustas maailma ajalehekujundajate ühingu SND aastakonkursi zürii. Mismoodi zürii oma otsust põhjendas, seda saab lugeda siit. Sealt saab vaadata ka i kujundusnäiteid.

 

Here you can read a Q&A with Nick Mrozowski, a former art director of newspaper i.

Nagu ikka, käib veebruari alguses Syracuse ülikoolis maailma ajalehtede kujunduskonkursi võistlustööde hindamine. On teada, et sel aastal saadeti võistlusele erinevates kategooriates 10 515 võistlustööd, zürii käest on auhindu jagunud 831 tööle. Kuldasid on välja antud 3, hõbedaid 50, eriauhindu 7 ja äramärgitu auhindu 771. Ajalehtedest on edukaimad  Los Angeles Times 87 auhinnaga, Times of Oman 36, The Washington Post 34, National Post 31 ja Politiken 30 auhinnaga. Ühe kulla on näiteks saanud El Mundo Magazine (Hispaania) jalgpalli maailmameistrivõistluste jalgadeloo eest.

Foto on ajalehes väga oluline – ei vaidle vastu. Foto räägib ka ise lugejale palju – ei vaidle ka sellele vastu. Foto näitab, kui meelde tuletada ikka ja jälle ajalehetegijatele öeldud mõtet «show, don’t tell» – kuidas sellelegi vastu vaielda. Foto näitab tihti ka neid asju, mida peaks kirjeldama vähemalt saja sõnaga – ei tahaks vaielda. Fotoga võib üles leida asju, mida me sõnades ei märkakski – vastuvaidlematult. Foto fikseerib hetke, mis võib olla nii kõnekas, et kananahk tuleb ihule – kui olete tundnud, siis ei vaidleks. Fotolugu…, oh, mis veel sellest rääkida.

Kõige selle juures mõistatan ma päevast päeva, miks ilmub Eesti ajalehtedes nii harva fotokülgi. Just fotokülgi, mitte kirjutatud reportaaze, kus on juures mitu fotot. Just fotokülgi, kus fotograaf ja fotod on ise ja omaette oma leheruumiga silmitsi. Just fotokülgi, kus teksti on piisavalt vähe, et fotod räägiksid ise. Te teate küll, mida ma silmas pean.

Miks niisuguseid lehekülgi nii harva on? Miks neid fotograafid ei tee? Küsimus kõigile…

Mõned näited Tartu Postimehest:

 

Uuest aastast ilmub majandusleht Äripäev uue kujundusega.

Ajalehe kujundusjuht Margit Toovere saatis sel puhul seletuse:

“Neli aastat tagasi tehtud ja SND konkursil maailma parima tiitli pälvinud kujunduse muutmise peamiseks põhjuseks oli soov muuta lehe struktuur paindlikumaks. Vahepealsete aastatega on paberlehe funktsioon muutunud, uudiste asemel otsib lugeja sellest rohkem emotsiooni ja arendust uudisele. Äripäeva senine kujundus oli aga uudistekeskne. Ka olid masuaja kärped jätnud lehele oma jälje – paljud kunagi paika pandud kujunduselemendid näisid mahult väiksemas lehes kummalised.”

 

Loe edasi »