Vahur Kalmre Newsdesign Blog

Neli lehekülge pikk lugu

vahur — Wed, 28 Mar 2012 11:18:19 +0000

See on päris pikk lugu. Umbes 29 950 tähemärki. Niisugust lugu Eesti päevalehed naljalt lehte ei pane, kuigi aeg-ajalt võiksid. See teeb ajalehe veelgi mitmekesisemaks (lühinuppudest kuni päris pikkade lugudeni, ning kõik, mis sinna vahele jääb), annab lugejale võimaluse saada miskit suurelt ja põhjalikult, muidugi annab ka reporterile ja fotograafile – kujundajast rääkimata – minna mõnda teemasse sisse kaelani.

Miks mitte niimoodi teha. Kui seda söandab teha tol päeval 12-leheküljeline Tartu Postimees, siis seda enam võiksid teha ka suuremad lehed ja äripäevadelgi. Või mis!?

Kuidas me seda lugu lehes kujudasime. Loomulikult oli enne üsna täpne ja selge ülesanne reporterile ja fotograafile ning üsna täpne ja selge ettekujutus, missugune see lugu lehes välja peab nägema. Reporteri ja fotograafiga arutasime ka seda, kuidas lugu üles ehitada (sisust rääkisime nagunii), kuidas lugu alustada ja lõpetada, kuidas pildistada (kas te ikka märkasite, et igal persoonipildil on ka presidendi portreepilt! – nagu Tarkovski film, ehee!).

Kindlasti mõtlesime päris tublisti sellele, kuidas teha nii, et kõik neli lehekülge oleksid millegagi ühendatud. Et lugejal oleks pidevalt meeles, et see on üks lugu. Et see pikk lugu oleks kujundatud ühtselt kõik neli lehekülge. (Muuseas, see on ikka ja alati probleem, et niisugused pikad lood algavad esimeselt leheküljelt küll hästi ja efektselt, kuid mida edasi, seda juhuslikumaks läheb kujundus – seda tahtsime vältida). Nii tuligi mõte presidendist alguses ja lõpus (andis ju just president ajendi selle loo tegemiseks), nii tuli mõte persoonipiltide ühtest rivist (mitte juhuslikust laialiloopimisest), nii tuli mõte «riigiametnikust» ehk tema jalgadest, kes lähevad maalt järjest kaugemale ära. Viimasel leheküljel on vaid jäljed järel…

Selles kujunduses pole midagi ülemäära efektset, ei ole ka kavatsuslikult erilist esimest külge, ei ole põhilugu ja väiksemaid b-lugusid, on ühtne ja pidevalt kulgev kujundus läbi nelja lehekülje. Ka lugu on selline ja seda kujundus ka rõhutab. Sellisena see oligi mõeldud.

Viis lehte nimetati maailma parimaiks

vahur — Wed, 15 Feb 2012 14:22:26 +0000

Maailma ajalehtede kujunduskonkuril, mida peeti juba 33. korda ning mida korraldab SND (Society for News Design), nimetati maailma paremini kujundatud lehtedeks aastal 2011 viis ajalehte.

Need on Excelsior (Mehhiko), National Post (Kanada), Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung (Saksamaa), The Grid (Kanada) ja Politiken (Taani). Lähemalt loe SND kodulehelt.

Kujunduskonkursid tulemas

vahur — Thu, 29 Dec 2011 09:31:15 +0000

SND (Society for News Design) on taas välja kuulutanud maailma ajalehtede kujunduskonkursi. Kel käes konkursi tutvustusvihik, saab sealt tingimusi lugeda, kel vihikut pole, saab reegleid lugeda SND kodulehelt. Tärmin võistlustööde saatmiseks on 18. jaanuar.

Eesti ajalehtede kujunduskonkurss on samuti välja kuulutatud, reegleid saab vaadata Eesti Ajalehtede Liidu kodulehelt. Tärmin võistlustööde saatmiseks on 20. jaanuar.

Louis Silverstein 1919-2011

vahur — Wed, 07 Dec 2011 11:13:51 +0000

Louis Silverstein’s innovations at The New York Times brought about a sweeping change to how newspapers were read and organized across the country. Read more here.

Veel saab lugeda siit. Ka siit.

Postimees tõi Euroopast kolm auhinda

vahur — Wed, 16 Nov 2011 11:06:54 +0000

Postimees tõi Eestile Euroopa ajalehtede kujunduskonkursilt 2011 kolm auhinda. Ühe võitis AK esikülg (3. september, toimetaja Sigrid Kõiv, kujundaja Jaanus Koov) lisade esikülgede kategoorias, teise AK paariskülg “Poliitikute rollid” (12. veebruar, toimetaja Sigrid Kõiv, kujundaja Jaanus Koov) kategoorias visual storytelling ning kolmanda Tartu Postimehe esikülg ja paariskülg, mis olid pühendatud küüditamispäevale 14. juunile (reporter Jaan Olmaru, kujundus Vahur Kalmre ja Artur Kuus, graafika Artur Kuus), erikülgede kategoorias.

12+1 korda peetud Euroopa ajalehtede kujunduskonkursile saatis sel korral võistlustöid 226 ajalehte 27 riigist. Auhindu jagus 133 ajalehele 22 riigist. Euroopa paremini kujundatud ajalehtedeks nimetati kohalikest lehtedest Hordaland (Norra), regionaallehtedest Berliner Morgenpost (Saksamaa), üleriiklikest lehtedest Berlingske (Taani) ja nädalalehtedest NZZ am Sonntag (Sveits).

Kogu infot Euroopa kujunduskonkursist saab lugeda siit.

Taani konkursil anti välja kaks kulda

vahur — Tue, 15 Nov 2011 15:12:38 +0000

Taanlased korraldavad ka oma ajalehtede kujunduskonkurssi, sel aastal võttis sellest osa 174 ajalehtede võistlustööd ning 38 veebilehte. Ajalehtedele anti välja 21 auhinda, neist kaks kuldauhinda (need said ajalehed Information ja Politiken). Veebilehtedele anti välja kümme auhinda, kuid zürii arvates pole veebilehed veel nii head, et neile kuldauhindu jätkuks. Auhinnatud võistlustöid saab vaadata siit.

Kujunduskonkursi raamat taas väljas

vahur — Mon, 17 Oct 2011 10:37:56 +0000

Ilmunud on järjekordne maailma ajalehtede kujunduskonkursi (SND) raamat, 32. konkurss ja aasta 2010. Eesti ajalehed seekord auhindadele ja raamatusse ei pääsenud, küll aga on näiteks palju huvitavaid kujunduslahendusi Taani ajalehelt Politiken. Siitkandi lehtedest on näiteid veel Aamulehtilt, Dziennik Polskilt, Helsingborgs Dagbladilt, Svenska Dagbladetilt… Maailma kõige paremini kujundatud ajaleheks nimetati mäletatavasti Portugalis ilmuv i.

PS. Euroopa konkurss on käimas, võistlustööde saatmise tähtaeg on läbi ja varsti hakkab zürii tööle.

In memoriam – Steve Jobs

vahur — Thu, 06 Oct 2011 11:22:13 +0000

Ajalehed mälestavad ja meenutavad Steve Jobsi…

Vaata ka Euroopa ajalehti (European newspapers too):

Kui tekst on teisipidi

vahur — Fri, 30 Sep 2011 12:17:39 +0000

Tänane Postimees tegi söaka sammu ning keeras ühel küljel teksti teisipidi.

Sellist ajalehekujunduse võtet, et pööratakse teksti, kasutatakse ajalehtedes ikka, kuigi selge, et üsna harva. See on selgelt riskantne samm, sest paneb lugeja valiku ette, kas minna ajalehekujundajate nõksuga kaasa või mitte. Loomulikult ei teha sellist asja ajalehes lihtsalt niisama, riskil peab olema mingi mõte, miks ajalehekülge (või osa sellest või mingit elementi sellel küljel) pööratakse. Niisugusel pööramisel, nagu seda teeb nüüd Postimees, on selge vastandamise eesmärk. Kas lugeja tuleb kaasa? Ja mida sellisest kujundusvõttest üldse arvata?

Näiteid tekstipööramisest võib näidata teisigi. Ja oleks vahva, kui neid siia juurde saadetaks.

Kuidas kujundada teadlaste ööd

vahur — Mon, 26 Sep 2011 08:30:25 +0000

Kuidas kujundada teadlaste ööd ehk siis kuidas kujundada ajalehes sellise ürituse kajastust, kus on väga palju erinevaid väiksemaid üritusi. Kuidas panna need erinevad lood – kui on valitud selline vorm, palju väikesi lugusid - ühtekokku, et välja tuleks tervik, mis on haaratav ning mida oleks huvitav vaadata ja lugeda. Tuleks leida mingi nipp, mingi asi, mille külge need lood justkui riputada. Tuleks leida mingi nipp, mingi element, mis neid erinevaid lugusid ühendaks. Tartu Postimees lahendas need küsimused niimoodi. Kolm lehekülge tänases lehes. Tänud Tartu kuuele teadlasele ja Albert Einsteinile.