Tänane Postimees tegi söaka sammu ning keeras ühel küljel teksti teisipidi.

Sellist ajalehekujunduse võtet, et pööratakse teksti, kasutatakse ajalehtedes ikka, kuigi selge, et üsna harva. See on selgelt riskantne samm, sest paneb lugeja valiku ette, kas minna ajalehekujundajate nõksuga kaasa või mitte. Loomulikult ei teha sellist asja ajalehes lihtsalt niisama, riskil peab olema mingi mõte, miks ajalehekülge (või osa sellest või mingit elementi sellel küljel) pööratakse. Niisugusel pööramisel, nagu seda teeb nüüd Postimees, on selge vastandamise eesmärk. Kas lugeja tuleb kaasa? Ja mida sellisest kujundusvõttest üldse arvata?

Näiteid tekstipööramisest võib näidata teisigi. Ja oleks vahva, kui neid siia juurde saadetaks.

 

Kuidas kujundada teadlaste ööd ehk siis kuidas kujundada ajalehes sellise ürituse kajastust, kus on väga palju erinevaid väiksemaid üritusi. Kuidas panna need erinevad lood – kui on valitud selline vorm, palju väikesi lugusid -  ühtekokku, et välja tuleks tervik, mis on haaratav ning mida oleks huvitav vaadata ja lugeda. Tuleks leida mingi nipp, mingi asi, mille külge need lood justkui riputada. Tuleks leida mingi nipp, mingi element, mis neid erinevaid lugusid ühendaks. Tartu Postimees lahendas need küsimused niimoodi. Kolm lehekülge tänases lehes. Tänud Tartu kuuele teadlasele ja Albert Einsteinile.

 

Eestis pühendas sellele päevale kümme aastat tagasi terve oma esikülje nüüd vaid Postimehe lisaleht AK.

 

Maailmast leiab palju huvitavaid näiteid, kuidas kaksiktornide kujundit nüüd, kümme aastat hiljem, välja mängida.

 

Aga on ka mitmeid muid võimalusi… Kui huvi on, siis mõned neist on veel vaadata.

(veel…)