Spordiajakirjanikud kasutasid Eesti korvpallikoondise viimaste mängude ajal nii tihti sõna «mudaliiga», et sellest tekkis lausa visuaalne ettekujutus.

Samas tekkis ka ootus: kui Eesti meeste korvpall ikka tõesti sinna mudaliigasse kukub (kahju küll!), siis kuidas ajalehed seda häbi ja kurbust kajastavad. Et see on häbi ja kurbus, selles ei maksa vist kahelda.

Kuidas ajalehed seda just näitavad, sest arvan, et visuaalsete vahenditega (kujundus, foto jne) saab ajaleht oma tundeid ja hoiakuid väljendada vähemalt sama tugevalt – mina arvan, et tublisti tugevamini – kui sõnadega.

Nii tegid Õhtuleht, Postimees ja Eesti Päevaleht.

 

(veel…)

Kes ei arvaks praegu, mis saab ajalehtedest tulevikus. Nii – ellu jäävad vaid kvaliteetlehed – arvab üks maailma tuntumaid ajalehekujundajaid Lucie Lacava (Kanada, kujundanud näiteks ajalehed Le Devoir, La Presse, The National Post, The National jne).

Lacava ütleb, et just kvaliteetlehed jäävad ellu ning jätkavad ka paberil ilmumist. Kui aga needki lehed ei tööta läbi oma majandusmudelit, ütleb Lacava, siis jääb neil järgi vähem lugejaid, peamiselt äri-, poliitiline ja intellektuaalne eliit.

Kohalikud lehed peaksid tulevikus aga Lacava sõnul olema tasuta lehed, muidugi kirjutama olulistel teemadel, olema meelelahutuslikud ja hästi kirjutatud.

Nii arvab Lucie Lacava.

Metro International, maailma suurim ajaleht, näitas augusti keskel Tšiilis ilmuvas väljaandes ajalehe uut kujundust, mille kuuldavasti võtavad kasutusele ka muude maade Metro’d.

Metro uue väljanägemise taga on Hispaania disainer Alfredo Triviño ning Metro uue kujunduse märksõnadeks on lihtsamad ja elegantsemad leheküljed, suuremad pealkirjad ning jõulisemad ja suuremad fotod.

 

Niisugune lugu juhtus Ameerikas ajalehega Hartford Courant, muuseas Ameerika vanima järjepidevalt ilmuva ajalehega.  

2008. aasta septembris tuli ajaleht välja uue kujundusega, kus oli üsna radikaalselt muudetud ka ajalehe päismikku: traditsioonilise horisontaalse päismiku asemel oli hoopiski vertikaalne päismik. Tookord ütles ajalehe disainidirektor Melanie Shaffer, et nad tahtsid päismikku panna ka viite online’ile, ehk siis kasutada logos märget punkt-com. Niisugune ümber nurga pööramine tundus hea ja uudne, ütles Shaffer tookord.

Paraku ei tundunud nii lugejatele.  

Lugejate pahameel sundis ajalehte tegema nende hulgas kiirküsitluse, missugust päismikku nad lehele soovivad. 95 protsenti sellele küsitlusele vastanutest nõudsid päismikku taas ülesse horisontaalselt. Oma tahtmise nad ka said.

 

Suuri visuaalseid asju ajalehes on hea vaadata, hea nautida ja ka hea teha… (…kui vahetevahel ka ise teha).

Mõned suured asjad, mis valdavalt tähendavad muidugi (üli)suurt fotot, hakkasid taas Eesti ajalehtedes silma. Laulupeo puhul oli see muidugi  – khmm! – loomulik, et Postimehel ja Päevalehel selline mõte tuli (kuidas muidu näidata nii suurt rahvahulka ja emotsiooni, vaid 6-veerune foto ju vaevalt oleks seda võimsust edasi andnud). Sellist julgust tahaks Eesti ajalehtedes rohkem näha, isegi nüüd, raskel ajal, ja mitte ainult iga nelja aasta tagant laulupeoga seoses.