Kalmre spordifoto konkursi võitjad on nüüd siin väljas. Kõvasti konkureerisid omavahel kaks fotot: Margus Ansu korvpallisõnelusfoto ja Raigo Pajula olümpiavõidufoto.
Kahe punktiga osutus võitjaks Margus Ansu, tema foto sai žüriilt 92 punkti. Raigo Pajula foto sai teise koha 90 punktiga. Kolmandaks hääletas žürii Arvet Mägi foto, see sai 82 punkti.
Kalmre spordifoto konkurss on läbi. Žüriiliikmed on oma punktid saatnud ning esikümme selgunud.
Žüriisse kuulusid Tiit Lääne, Meelis Lokk, Valeri Maksimov, Ove Maidla, Tiit Karuks, Roosmarii Kurvits ja Donatas Narmont. Kõik andsid fotodele punkte, kusjuures järjestusse tuli panna kakskümmend parimat fotot: esikohale 20 punkti, teisele 19 punkti, kolmandale 18 punkti jne kuni kahekümnendale üks punkt. Minu ülesanne oli punktid kokku lüüa.
39 konkursile saabunud fotost said punkte 35. Esikümnesse jõudsid…
Sellist ülesannet, kujundada viimane ajalehenumber ning selle esikülg, ei soovi küll kellelegi. Paraku on seda sel aastal pidanud tegema 149 aastat ilmunud ajalehe Rocky Mountain News ja 146 aastat ilmunud ajalehe Seattle Post-Intelligencer toimetused Ameerikas. Niisugused need on. Olid…
Olen kunagi ühest ajalehekujunduse käsiraamatust meelde jätnud, et hea ülesehitusega ajaleheküljel on 2/3 teksti ja 1/3 visuaalsust (fotod, infograafikad, pealkirjad jne). See oli juba aastaid tagasi.
Nüüd, kus visuaalsus meie ümber järjest jõudu kogub ning järjest enam kannab visuaalsus endas ka infot, arvan, et see suhe on muutunud. Hea ülesehituse ja kujundusega ajaleheküljel peaks olema 50% visuaalsust (fotod, illustratsioonid, graafika, mitmesugused infokastid, pealkirjad jne) ning 50% teksti.
See oleks nii tavaliselt. Või kui tahate, siis niiöelda keskmiselt.
Vahel aga tahaks seda suhet ajalehekujunduses veelgi muuta, nii et visuaalsust oleks – miks mitte! – isegi 100%. Või kui tahate, siis 99,9%, sest päris ilma sõnadeta ei saa ajalehes hakkama ükski visuaalne element. Isegi mitte foto.
Siin on mõned näited sellest 99,9 protsendist. Kui teistel ajalehtedel on miskit samast vallast näidata, siis olge head, saatke. Vaatame koos.
Kui aga arutleda, mis selleks vaja on, et niisuguseid lehekülgi teha, siis söandan välja tuua kaks asja: ideed ja julgust. Julgust mõelda suurelt ja teha suurelt ning ideed, mis selle suuruse välja kannaks. Mõlemat võiks ju meie ajalehtedes olla. Ja ongi. Aga võiks ehk rohkem ja tihedamini. Sellepärast see sissekannegi siin blogis.
Initsiatiiv, teha Eestis oma spordifoto konkurss, sai just nii palju vastuseid. Kokku laekus konkursile 39 spordifotot kaheksalt fotograafilt seitsmest ajalehest. Pole paha…
Edasi läheb tegevus niimoodi. Niipea, kui saan kokku konkursi žürii (mitmed on oma nõusoleku juba andnud, mitmelt veel ootan ja mõnele teen veel pakkumise), niipea hakkame saabunud spordifotosid hindama ja järjestusse panema. Kuna tegu on spordifotoga, siis oleks ka hindamine sportlik.
Konkursi žürii ei tule ühte ruumi kokku, hindamine käib internetis. Iga žüriiliige annab fotodele punkte, kusjuures järjestusse tuleb panna kakskümmend parimat fotot: esikohale 20 punkti, teisele 19 punkti, kolmandale 18 punkti, neljandale 17 punkti jne kuni kahekümnes saab ühe punkti. Pärast löön punktid kokku ja ongi selge fotokonkursi paremik. Lihtne. Niipea, kui asi edeneb, annan tulemustest siinsamas blogis teada.