Rubriigi ‘Photography arhiiv

Taas suured asjad Eesti lehtedes

04.08.2009

Suuri visuaalseid asju ajalehes on hea vaadata, hea nautida ja ka hea teha… (…kui vahetevahel ka ise teha).

Mõned suured asjad, mis valdavalt tähendavad muidugi (üli)suurt fotot, hakkasid taas Eesti ajalehtedes silma. Laulupeo puhul oli see muidugi  – khmm! – loomulik, et Postimehel ja Päevalehel selline mõte tuli (kuidas muidu näidata nii suurt rahvahulka ja emotsiooni, vaid 6-veerune foto ju vaevalt oleks seda võimsust edasi andnud). Sellist julgust tahaks Eesti ajalehtedes rohkem näha, isegi nüüd, raskel ajal, ja mitte ainult iga nelja aasta tagant laulupeoga seoses.

Galerii: Jacksoni surm esikülgedel

28.06.2009

Suur sündmus on suurelt esileheküljel, nii on ajalehtedes alati tehtud. Tehti ka nüüd, sest popikuningas Michael Jacksoni surm on sündmus, mis nii või teisiti puudutab väga-väga paljusid inimesi üle kogu maailma.

Kus iganes maailmanurgas ajalehed ka ei ilmu, Jackson oli esiküljel. Missugune pilt valiti, missugune poos valiti, missugune detail valiti, kuidas see esiküljele paigutati – seda saab vaadata ka siit väikesest valikust. Kes tahab rohkem vaadata, vaadake www.newseum.org.

(veel…)

Kuidas läks Venemaa kujunduskonkursil

11.06.2009

Venemaa avatud kujunduskonkursil osales sel korral 48 ajalehte Venemaalt, aga ka Ukrainast, Valgevenest ja Kasahstanist. Kokku andis žürii välja 56 auhinda 19 ajalehele (neli kuldauhinda, 11 hõbeauhinda, 16 pronksauhinda ning 23 äramärgitu auhinda).

 

Kogu kujunduse kategoorias sel aastal kuldauhinda välja ei antud, hõbeda said Moskvas ilmuv Aktzia ja Barnaulis ilmuv Svobodnõi Kurs (muuseas, seesama Aktzia on saanud parima kujunduse auhinna ka maailma konkursil).

(veel…)

Millised on maikuu huvitavamad esiküljed

05.06.2009

Mõtlesin, et vaatan: missugused on meie ajalehtede maikuu 2009 huvitavamad esiküljed. Et kas ajalehekujundajatel jätkub ka praegusel ajal hasarti, tahtmist ja tuju esikülgedele harjumuspäratut otsida ja nendega lugejat üllatada. Et ajaleht mitte lihtsalt ei algaks, vaid et algaks tugevalt. Et esilehekülg annaks lehele hoo.

 

Nagu näiteks Sakala esikülg 9. maist.

Valisin kümme esikülge välja, mis mulle paistsid huvitavad. Kõiki ajalehti muidugi läbi lehitseda ei olnud (sorry!), aga suuremad vaatasin läbi küll. Niisugune mu valik sai.

(veel…)

Spordifoto võit läks Margus Ansule

27.05.2009

Kalmre spordifoto konkursi võitjad on nüüd siin väljas. Kõvasti konkureerisid omavahel kaks fotot: Margus Ansu korvpallisõnelusfoto ja Raigo Pajula olümpiavõidufoto.

 

Kahe punktiga osutus võitjaks Margus Ansu, tema foto sai žüriilt 92 punkti. Raigo Pajula foto sai teise koha 90 punktiga. Kolmandaks hääletas žürii Arvet Mägi foto, see sai 82 punkti.

(veel…)

Spordifoto konkursi esikümme selge

26.05.2009

Kalmre spordifoto konkurss on läbi. Žüriiliikmed on oma punktid saatnud ning esikümme selgunud.

 

Žüriisse kuulusid Tiit Lääne, Meelis Lokk, Valeri Maksimov, Ove Maidla, Tiit Karuks, Roosmarii Kurvits ja Donatas Narmont. Kõik andsid fotodele punkte, kusjuures järjestusse tuli panna kakskümmend parimat fotot: esikohale 20 punkti, teisele 19 punkti, kolmandale 18 punkti jne kuni kahekümnendale üks punkt. Minu ülesanne oli punktid kokku lüüa.

 

39 konkursile saabunud fotost said punkte 35. Esikümnesse jõudsid…

(veel…)

Kui suur on suur? (kas ka liiga suur?)

14.05.2009

Olen kunagi ühest ajalehekujunduse käsiraamatust meelde jätnud, et hea ülesehitusega ajaleheküljel on 2/3 teksti ja 1/3 visuaalsust (fotod, infograafikad, pealkirjad jne). See oli juba aastaid tagasi.

Nüüd, kus visuaalsus meie ümber järjest jõudu kogub ning järjest enam kannab visuaalsus endas ka infot, arvan, et see suhe on muutunud. Hea ülesehituse ja kujundusega ajaleheküljel peaks olema 50% visuaalsust (fotod, illustratsioonid, graafika, mitmesugused infokastid, pealkirjad jne) ning 50% teksti.

See oleks nii tavaliselt. Või kui tahate, siis niiöelda keskmiselt.

Vahel aga tahaks seda suhet ajalehekujunduses veelgi muuta, nii et visuaalsust oleks – miks mitte! – isegi 100%. Või kui tahate, siis 99,9%, sest päris ilma sõnadeta ei saa ajalehes hakkama ükski visuaalne element. Isegi mitte foto.

Siin on mõned näited sellest 99,9 protsendist. Kui teistel ajalehtedel on miskit samast vallast näidata, siis olge head, saatke. Vaatame koos.

Kui aga arutleda, mis selleks vaja on, et niisuguseid lehekülgi teha, siis söandan välja tuua kaks asja: ideed ja julgust. Julgust mõelda suurelt ja teha suurelt ning ideed, mis selle suuruse välja kannaks. Mõlemat võiks ju meie ajalehtedes olla. Ja ongi. Aga võiks ehk rohkem ja tihedamini. Sellepärast see sissekannegi siin blogis.

 

 

Spordifoto konkursile saabus 39 fotot

05.05.2009

Initsiatiiv, teha Eestis oma spordifoto konkurss, sai just nii palju vastuseid. Kokku laekus konkursile 39 spordifotot kaheksalt fotograafilt seitsmest ajalehest. Pole paha…

Edasi läheb tegevus niimoodi. Niipea, kui saan kokku konkursi žürii (mitmed on oma nõusoleku juba andnud, mitmelt veel ootan ja mõnele teen veel pakkumise), niipea hakkame saabunud spordifotosid hindama ja järjestusse panema. Kuna tegu on spordifotoga, siis oleks ka hindamine sportlik.

Konkursi žürii ei tule ühte ruumi kokku, hindamine käib internetis. Iga žüriiliige annab fotodele punkte, kusjuures järjestusse tuleb panna kakskümmend parimat fotot: esikohale 20 punkti, teisele 19 punkti, kolmandale 18 punkti, neljandale 17 punkti jne kuni kahekümnes saab ühe punkti. Pärast löön punktid kokku ja ongi selge fotokonkursi paremik. Lihtne. Niipea, kui asi edeneb, annan tulemustest siinsamas blogis teada.

(veel…)

Kalmre korraldab spordifoto konkursi

17.04.2009


Olen saanud mitu viimast aastat osaleda Eesti Ajalehtede Liidu fotokonkursi žüriis ning üks asi, mis ikka ja jälle kripeldama on jäänud, on see, et konkursile esitatakse hirmus vähe spordifotosid. Neid peaaegu pole esitatudki. Viimase konkursi järgi võiks näiteks arvata, et Eesti spordifotograafe Pekingi olümpiamängudel toimunu üldse ei huvitanud. Kindlasti pole see nii, kui vaadata iga päev meie ajalehti, kuid millegipärast konkursil spordifotosid pole. Sport aga ei alga ja lõpe kindlasti mitte ainult olümpiavõitjate pildistamisega, hea spordifoto võib saada ka näiteks lasteaedade spordipäevalt.

Seepärast otsustasin, et korraldan täiesti iseseisva spordifoto konkursi. Äkki ärgitab see sporti pildistavaid fotograafe rohkem pingutama ning ka spordifotosid rohkem märkama. Loodetavasti tahavad sporti pildistavad fotograafid, et nende pilte võrreldakse ja ritta sätitakse. Aga peaeesmärk on ikkagi see, et spordifotot rohkem märgataks. Ja et spordifoto areneks.
(veel…)