Tegin teist korda spordifoto konkursi, sel korral laekus 49 fotot kaheteistkümnelt fotograafilt. Eelmisel aastal tuli 39 fotot kaheksalt fotograafilt.
Edasi läheb tegevus nii nagu möödunudki korral. Niipea, kui saan kokku konkursi žürii (mitmed on oma nõusoleku juba andnud, mitmelt veel ootan), niipea hakkame saabunud spordifotosid hindama ja järjestusse panema.
Egas seda nüüd üleliia palju Eesti ajalehtedes pole, et spordivõit pannakse suurelt ajalehe esiküljele. Ning mängitakse see välja plakatkujunduses. Viimastest nädalatest on võtta kaks näidet: maakonnalehtedest Sakala ja Virumaa Teataja. Sakalas võrkpall ja Virumaa Teatajas korvpall.
Ma naudin seda. Sellepärast, et see väärtustab suursündmust (mis ei pruugi ju ainult spordivõit olla). Sellepärast, et see näitab ajalehe julgust mõelda suurelt ja teistmoodi kui tavalistel päevadel. Sellepärast, et niisugune külg lausa nõuab head fotot ja sama head kujundusideed (tihedam tegemine õpetaks ka ajalehti). Sellepärast, et see väärtustab ka ajalehe esikülge. Ning sellepärast, et see aitab hoida elus oskust teha ajalehes plakatlikku kujundust, mis viimasel ajal on ikka väga harvaks ja kahvatuks kahanenud.
Lisasin siia ka ühe esikülje Pau Gasolist! Lisasin ka Tartu Postimehe Rocki-esilehe!
Üleujutus on niisugune sündmus, mis alati jõuab ajalehtede esikülgedele. Nii nagu meil siin Emajõega, nii Brasiilias nende oma jõgedega.
Eelmisel aastal läks minu korraldatud Eesti spordifoto konkurss päris hästi, konkursile saabus kaheksalt fotograafilt 39 fotot. Mõtlesin pärast tulemuste selgumist ja võitjatele diplomite saatmist, kas teha selline aasta pärast veel. Nüüd teengi, sest kuigi ma ei tea, kui palju sel aastal esitati ajalehtede liidu fotokonkursile spordifotosid, ei pääsenud nominentide hulka ükski. Eesti spordifoto on rohkem väärt, arvan ma.
Seepärast korraldangi taas täiesti iseseisva spordifoto konkursi. Äkki ärgitab see sporti pildistavaid fotograafe rohkem pingutama ning ka spordifotosid rohkem märkama. Loodetavasti tahavad sporti pildistavad fotograafid ka sel aastal, et nende pilte võrreldakse ja ritta seatakse. Aga peaeesmärk on ikkagi see, et spordifotot rohkem märgataks. Ja et spordifoto areneks.
Meenutuseks eelmise korra kolm paremat:
See on spordipaariskülg Norra ajalehest Verdens Gang. Sai Skandinaavia kujunduskonkursil 2009 spordikülgede hulgas auhinna. Veel üks võimalus, kus peaks olema fotograaf, et spordist efektset pilti teha. Ja siis see pilt ka hästi ja mõjusalt lehekülgedele panna. Väga hea töö.
Aasta lõpus võtavad mitmed ajalehed kokku ka oma fotosaagi (kui nii võib nimetada). Missugused fotod ilmestavad aastat 2009? Missugused üritused ja juhtumised ja inimesed jäid fotole kõige paremini? Äripäeva fotoparemikku saab vaadata siit (uudisfotod ja olemusfotod), Tartu Postimehe oma siit ning Postimehe oma siit.
Siin-seal on aga ritta pandud ka kümnendi (2000-2009) uudisfotosid. Näiteks teeb seda boston.com. Või estadao.com. Vahva, kui keegi paneks kokku Eesti uudisfoto paremiku kümnendist 2000-2009. Sellest võiks isegi raamatu välja anda…
See on Tim Franki poolt tehtud ajalehekujundajate veebileht NewsPageDesigner.
Ajalehekujundajad igast maailma nurgast saavad sinna oma kujundatud lehekülgi üles riputada ning teised saavad siis neid vaadata, nende üle arutleda ja vajadusel õppust võtta. See on vahva võimalus, sest kui palju meile ikka ajalehti üle kogu maailma kätte juhtub. Siin aga näeb, kuidas kujundatakse spordi- või uudistekülgi, kuidas tehakse infograafikaid või illustratsioone.
Õppimiseks ja ideedevahetuseks väga kasulik võimalus.
Spordiajakirjanikud kasutasid Eesti korvpallikoondise viimaste mängude ajal nii tihti sõna «mudaliiga», et sellest tekkis lausa visuaalne ettekujutus.
Samas tekkis ka ootus: kui Eesti meeste korvpall ikka tõesti sinna mudaliigasse kukub (kahju küll!), siis kuidas ajalehed seda häbi ja kurbust kajastavad. Et see on häbi ja kurbus, selles ei maksa vist kahelda.
Kuidas ajalehed seda just näitavad, sest arvan, et visuaalsete vahenditega (kujundus, foto jne) saab ajaleht oma tundeid ja hoiakuid väljendada vähemalt sama tugevalt – mina arvan, et tublisti tugevamini – kui sõnadega.
Nii tegid Õhtuleht, Postimees ja Eesti Päevaleht.
Suuri visuaalseid asju ajalehes on hea vaadata, hea nautida ja ka hea teha… (…kui vahetevahel ka ise teha).
Mõned suured asjad, mis valdavalt tähendavad muidugi (üli)suurt fotot, hakkasid taas Eesti ajalehtedes silma. Laulupeo puhul oli see muidugi – khmm! – loomulik, et Postimehel ja Päevalehel selline mõte tuli (kuidas muidu näidata nii suurt rahvahulka ja emotsiooni, vaid 6-veerune foto ju vaevalt oleks seda võimsust edasi andnud). Sellist julgust tahaks Eesti ajalehtedes rohkem näha, isegi nüüd, raskel ajal, ja mitte ainult iga nelja aasta tagant laulupeoga seoses.
Suur sündmus on suurelt esileheküljel, nii on ajalehtedes alati tehtud. Tehti ka nüüd, sest popikuningas Michael Jacksoni surm on sündmus, mis nii või teisiti puudutab väga-väga paljusid inimesi üle kogu maailma.
Kus iganes maailmanurgas ajalehed ka ei ilmu, Jackson oli esiküljel. Missugune pilt valiti, missugune poos valiti, missugune detail valiti, kuidas see esiküljele paigutati – seda saab vaadata ka siit väikesest valikust. Kes tahab rohkem vaadata, vaadake www.newseum.org.