Postimees tõi Eestile Euroopa ajalehtede kujunduskonkursilt 2011 kolm auhinda. Ühe võitis AK esikülg (3. september, toimetaja Sigrid Kõiv, kujundaja Jaanus Koov) lisade esikülgede kategoorias, teise AK paariskülg “Poliitikute rollid” (12. veebruar, toimetaja Sigrid Kõiv, kujundaja Jaanus Koov) kategoorias visual storytelling ning kolmanda Tartu Postimehe esikülg ja paariskülg, mis olid pühendatud küüditamispäevale 14. juunile (reporter Jaan Olmaru, kujundus Vahur Kalmre ja Artur Kuus, graafika Artur Kuus), erikülgede kategoorias.

 

Ilmunud on järjekordne maailma ajalehtede kujunduskonkursi (SND) raamat, 32. konkurss ja aasta 2010. Eesti ajalehed seekord auhindadele ja raamatusse ei pääsenud, küll aga on näiteks palju huvitavaid kujunduslahendusi Taani ajalehelt Politiken. Siitkandi lehtedest on näiteid veel Aamulehtilt, Dziennik Polskilt, Helsingborgs Dagbladilt, Svenska Dagbladetilt… Maailma kõige paremini kujundatud ajaleheks nimetati mäletatavasti Portugalis ilmuv i.

 

PS. Euroopa konkurss on käimas, võistlustööde saatmise tähtaeg on läbi ja varsti hakkab zürii tööle.

Ajalehed mälestavad ja meenutavad Steve Jobsi…

 

Vaata ka Euroopa ajalehti (European newspapers too):

 

Tänane Postimees tegi söaka sammu ning keeras ühel küljel teksti teisipidi.

Sellist ajalehekujunduse võtet, et pööratakse teksti, kasutatakse ajalehtedes ikka, kuigi selge, et üsna harva. See on selgelt riskantne samm, sest paneb lugeja valiku ette, kas minna ajalehekujundajate nõksuga kaasa või mitte. Loomulikult ei teha sellist asja ajalehes lihtsalt niisama, riskil peab olema mingi mõte, miks ajalehekülge (või osa sellest või mingit elementi sellel küljel) pööratakse. Niisugusel pööramisel, nagu seda teeb nüüd Postimees, on selge vastandamise eesmärk. Kas lugeja tuleb kaasa? Ja mida sellisest kujundusvõttest üldse arvata?

Näiteid tekstipööramisest võib näidata teisigi. Ja oleks vahva, kui neid siia juurde saadetaks.

 

Kuidas kujundada teadlaste ööd ehk siis kuidas kujundada ajalehes sellise ürituse kajastust, kus on väga palju erinevaid väiksemaid üritusi. Kuidas panna need erinevad lood – kui on valitud selline vorm, palju väikesi lugusid -  ühtekokku, et välja tuleks tervik, mis on haaratav ning mida oleks huvitav vaadata ja lugeda. Tuleks leida mingi nipp, mingi asi, mille külge need lood justkui riputada. Tuleks leida mingi nipp, mingi element, mis neid erinevaid lugusid ühendaks. Tartu Postimees lahendas need küsimused niimoodi. Kolm lehekülge tänases lehes. Tänud Tartu kuuele teadlasele ja Albert Einsteinile.

 

Eestis pühendas sellele päevale kümme aastat tagasi terve oma esikülje nüüd vaid Postimehe lisaleht AK.

 

Maailmast leiab palju huvitavaid näiteid, kuidas kaksiktornide kujundit nüüd, kümme aastat hiljem, välja mängida.

 

Aga on ka mitmeid muid võimalusi… Kui huvi on, siis mõned neist on veel vaadata.

(veel…)

Esmaspäeva, 25. juuli esikülg räägib ja näitab neljal Eesti päevalehel ühte ja sedasama – Norra tragöödiat. Ilmselt polnud ühelgi ajalehel küsimust, et esikülg peab olema pühendatud Norrale. Kuidas seda aga teha?

Postimees ja Õhtuleht on valinud sarnase motiivi, Äripäev ja Eesti Päevaleht teistsuguse. Postimees ja Äripäev on valinud variandi, kus esikülg on pühendatud vaid Norrale, Õhtuleht ja Päevaleht jagavad Norra teemat tavapäraste viidetega. Vahel on võimalus võrrelda, kuidas ajalehed kujundavad visuaalselt suurt sündmust. Suurt tragöödiat.

 

Skandinaavia ajalehekujunduse konkursi 2011 kokkuvõtetes kirjutatakse, et kui ajalehtede kujundus on kõvasti ülepoole läinud, siis online-kujundus oli sellel konkursil pettumus. Lugeda ja võitnud näiteid saab vaadata SNDS-i kodulehelt.

Konkursi edukaim ajaleht oli seekord Helsingin Sanomat, kes võitis kolm kuldauhinda ja ühe hõbeauhinna. Kulda jagus veel Aftonbladetile (Rootsi) ja Politikenile (Taani). Hõbedaid said lisaks Helsingin Sanomatele veel Svenska Dagbladet, Politiken, Dagens Näringsliv ja Sydsvenskan.

Konkursi peakorraldaja Flemming Hvidtfeldt ütles, et zürii arvates on Skandinaavia ajalehekujundus endiselt maailma tipus, sel aastal anti konkursil välja rohkem kuld- ja hõbeauhindu kui iialgi varem konkursi 25-aastase ajaloo jooksul.

 

Tartu Postimehe esikülg pärast Tartu suusamaratoni. Kaks sõna ja 19 nägu. Niisugune lehekülg.

The front page of Tartu Postimees (Estonia) after the Tartu skimarathon (it was rather cold weather!). Two words and 19 faces. Just so.

 

Foto on ajalehes väga oluline – ei vaidle vastu. Foto räägib ka ise lugejale palju – ei vaidle ka sellele vastu. Foto näitab, kui meelde tuletada ikka ja jälle ajalehetegijatele öeldud mõtet «show, don’t tell» – kuidas sellelegi vastu vaielda. Foto näitab tihti ka neid asju, mida peaks kirjeldama vähemalt saja sõnaga – ei tahaks vaielda. Fotoga võib üles leida asju, mida me sõnades ei märkakski – vastuvaidlematult. Foto fikseerib hetke, mis võib olla nii kõnekas, et kananahk tuleb ihule – kui olete tundnud, siis ei vaidleks. Fotolugu…, oh, mis veel sellest rääkida.

Kõige selle juures mõistatan ma päevast päeva, miks ilmub Eesti ajalehtedes nii harva fotokülgi. Just fotokülgi, mitte kirjutatud reportaaze, kus on juures mitu fotot. Just fotokülgi, kus fotograaf ja fotod on ise ja omaette oma leheruumiga silmitsi. Just fotokülgi, kus teksti on piisavalt vähe, et fotod räägiksid ise. Te teate küll, mida ma silmas pean.

Miks niisuguseid lehekülgi nii harva on? Miks neid fotograafid ei tee? Küsimus kõigile…

Mõned näited Tartu Postimehest: