See on spordipaariskülg Norra ajalehest Verdens Gang. Sai Skandinaavia kujunduskonkursil 2009 spordikülgede hulgas auhinna. Veel üks võimalus, kus peaks olema fotograaf, et spordist efektset pilti teha. Ja siis see pilt ka hästi ja mõjusalt lehekülgedele panna. Väga hea töö.
Aasta lõpus võtavad mitmed ajalehed kokku ka oma fotosaagi (kui nii võib nimetada). Missugused fotod ilmestavad aastat 2009? Missugused üritused ja juhtumised ja inimesed jäid fotole kõige paremini? Äripäeva fotoparemikku saab vaadata siit (uudisfotod ja olemusfotod), Tartu Postimehe oma siit ning Postimehe oma siit.
Siin-seal on aga ritta pandud ka kümnendi (2000-2009) uudisfotosid. Näiteks teeb seda boston.com. Või estadao.com. Vahva, kui keegi paneks kokku Eesti uudisfoto paremiku kümnendist 2000-2009. Sellest võiks isegi raamatu välja anda…
See on Tim Franki poolt tehtud ajalehekujundajate veebileht NewsPageDesigner.
Ajalehekujundajad igast maailma nurgast saavad sinna oma kujundatud lehekülgi üles riputada ning teised saavad siis neid vaadata, nende üle arutleda ja vajadusel õppust võtta. See on vahva võimalus, sest kui palju meile ikka ajalehti üle kogu maailma kätte juhtub. Siin aga näeb, kuidas kujundatakse spordi- või uudistekülgi, kuidas tehakse infograafikaid või illustratsioone.
Õppimiseks ja ideedevahetuseks väga kasulik võimalus.
Spordiajakirjanikud kasutasid Eesti korvpallikoondise viimaste mängude ajal nii tihti sõna «mudaliiga», et sellest tekkis lausa visuaalne ettekujutus.
Samas tekkis ka ootus: kui Eesti meeste korvpall ikka tõesti sinna mudaliigasse kukub (kahju küll!), siis kuidas ajalehed seda häbi ja kurbust kajastavad. Et see on häbi ja kurbus, selles ei maksa vist kahelda.
Kuidas ajalehed seda just näitavad, sest arvan, et visuaalsete vahenditega (kujundus, foto jne) saab ajaleht oma tundeid ja hoiakuid väljendada vähemalt sama tugevalt – mina arvan, et tublisti tugevamini – kui sõnadega.
Nii tegid Õhtuleht, Postimees ja Eesti Päevaleht.
Suuri visuaalseid asju ajalehes on hea vaadata, hea nautida ja ka hea teha… (…kui vahetevahel ka ise teha).
Mõned suured asjad, mis valdavalt tähendavad muidugi (üli)suurt fotot, hakkasid taas Eesti ajalehtedes silma. Laulupeo puhul oli see muidugi – khmm! – loomulik, et Postimehel ja Päevalehel selline mõte tuli (kuidas muidu näidata nii suurt rahvahulka ja emotsiooni, vaid 6-veerune foto ju vaevalt oleks seda võimsust edasi andnud). Sellist julgust tahaks Eesti ajalehtedes rohkem näha, isegi nüüd, raskel ajal, ja mitte ainult iga nelja aasta tagant laulupeoga seoses.
Suur sündmus on suurelt esileheküljel, nii on ajalehtedes alati tehtud. Tehti ka nüüd, sest popikuningas Michael Jacksoni surm on sündmus, mis nii või teisiti puudutab väga-väga paljusid inimesi üle kogu maailma.
Kus iganes maailmanurgas ajalehed ka ei ilmu, Jackson oli esiküljel. Missugune pilt valiti, missugune poos valiti, missugune detail valiti, kuidas see esiküljele paigutati – seda saab vaadata ka siit väikesest valikust. Kes tahab rohkem vaadata, vaadake www.newseum.org.
Venemaa avatud kujunduskonkursil osales sel korral 48 ajalehte Venemaalt, aga ka Ukrainast, Valgevenest ja Kasahstanist. Kokku andis žürii välja 56 auhinda 19 ajalehele (neli kuldauhinda, 11 hõbeauhinda, 16 pronksauhinda ning 23 äramärgitu auhinda).
Kogu kujunduse kategoorias sel aastal kuldauhinda välja ei antud, hõbeda said Moskvas ilmuv Aktzia ja Barnaulis ilmuv Svobodnõi Kurs (muuseas, seesama Aktzia on saanud parima kujunduse auhinna ka maailma konkursil).
Mõtlesin, et vaatan: missugused on meie ajalehtede maikuu 2009 huvitavamad esiküljed. Et kas ajalehekujundajatel jätkub ka praegusel ajal hasarti, tahtmist ja tuju esikülgedele harjumuspäratut otsida ja nendega lugejat üllatada. Et ajaleht mitte lihtsalt ei algaks, vaid et algaks tugevalt. Et esilehekülg annaks lehele hoo.
Nagu näiteks Sakala esikülg 9. maist.
Valisin kümme esikülge välja, mis mulle paistsid huvitavad. Kõiki ajalehti muidugi läbi lehitseda ei olnud (sorry!), aga suuremad vaatasin läbi küll. Niisugune mu valik sai.
Kalmre spordifoto konkursi võitjad on nüüd siin väljas. Kõvasti konkureerisid omavahel kaks fotot: Margus Ansu korvpallisõnelusfoto ja Raigo Pajula olümpiavõidufoto.
Kahe punktiga osutus võitjaks Margus Ansu, tema foto sai žüriilt 92 punkti. Raigo Pajula foto sai teise koha 90 punktiga. Kolmandaks hääletas žürii Arvet Mägi foto, see sai 82 punkti.
Kalmre spordifoto konkurss on läbi. Žüriiliikmed on oma punktid saatnud ning esikümme selgunud.
Žüriisse kuulusid Tiit Lääne, Meelis Lokk, Valeri Maksimov, Ove Maidla, Tiit Karuks, Roosmarii Kurvits ja Donatas Narmont. Kõik andsid fotodele punkte, kusjuures järjestusse tuli panna kakskümmend parimat fotot: esikohale 20 punkti, teisele 19 punkti, kolmandale 18 punkti jne kuni kahekümnendale üks punkt. Minu ülesanne oli punktid kokku lüüa.
39 konkursile saabunud fotost said punkte 35. Esikümnesse jõudsid…