Sport on mäng ja seepärast on ajalehes spordikülgi alati mõnevõrra mõnusam kujundada kui teisi külgi. Korvpall on seda enam mäng ja seepärast on korvpallikülgi lausa hasart kujundada. Korvpall, nagu kogu sport ja spordiajakirjandus, on ju ka numbrid, statistika, taustainfo, sportlased, hinnangud jne – kõik see peaks andma kujunduses piisavalt erinevaid võimalusi, et leheküljel ei oleks vaid tekst ja foto (aga pahatihti ikkagi Eestis veel on).

Tartu Postimehes oleme ikka ja jälle kujundanud korvpallikülgi, mis Tartus tähendab muidugi valdavalt Rocki-külgi. Üks viimaseid oli niisugune.

 

Ka neil külgedel on näha mitmete kujunduselementide üheskoos kasutamine: põhitekst, suur foto, väiksemad fotod, B-lugu, väike arvamuslugu näopildiga, lühiintervjuu, infokast, graafika… Kokku arvates koosneb see korvpallilugu vähemalt kaheksast ühikust.

(veel…)

Jalgpalli maailmameistrivõistlused on muidugi väljakutse ka ajalehekujundajatele: kuidas hästi ja selgelt, aga samas ka kujukalt, näidata mängu, võitu, kaotust. Need kaks esikülge siin on peaaegu nagu kaks tilka vett, pärast Hispaania meeskonna üllatuskaotust Sveitsile. Üks näitab võitu, teine kaotust. Üks Sveitsi, teine Hispaania leht.

 

Muuseas, veebilehe Newspaper Designing tegijad on välja kuulutanud ka jalgpalli MM-külgede kujunduskonkursi. Tähtaeg on 11. august ja konkureerida saab kolmes kategoorias: esiküljed, spordiküljed ning infograafika.

Lähenevate jalgpalli maailmameistrivõistluste puhul üks infograafika Brasiilia – no, kustkohast siis veel! – ajalehest Folha de S. Paulo.

 

121 aastat tagasi ilmus prantsuse ajalehes Le Figaro selline infograafik – mäng (Kindral-Pagar). Leht ironiseerib selle üle, et Prantsusmaal on liiga palju kindraleid ja mäng illustreerib, kuidas saada kindraliks :) Leitud Pariisi sõjamuuseumist. Aitäh Liina-Jaanika Seislerile.

 

Lennuõnnetus Ülemiste järvejääl. Niisuguste õnnetuste puhul küsib ajalehelugeja alati: kuidas see juhtus? Foto (mida on vaid väga harvadel juhtudel) võib näidata hetki, tekstiga saab õnnetust kirjeldada, kuid näidata saab kogu õnnetust ja selle kulgu vaid infograafika. Kuidas näitasid seda õnnetust oma graafikaga Eesti Päevaleht ja Postimees? Kas keegi tahab neid kahte võrrelda, et me kõik saaksime siis sellest võrdlemisest õppida…

 

Nüüd on teada ka maailma infograafikakonkursi Malofiej 18 parimad, peaauhinna – Sullivani auhinna – võitis Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet.

Peaauhinna tõi SvD-le online-graafika “How did Europe vote in last year Eurovision Song Contest 2008″.

Zürii andis trükimeedias ja online-meedias kokku välja 9 kuld-, 51 hõbe- ja 96 pronksauhinda. Osalejaid oli sel aastal 30 riigist kokku 1439 võistlustööga.

Rohkem saab lugeda SND-E kodulehelt.

 

Taani disainer ja ajalehekujundaja ja ajalehekujunduse konsultant Ole Munk on maailma ajalehekujundajate ühingu SND (Society for News Design) kodulehel kirjutanud vahva artikli “Rise of the Infogeeks”. Tema esimesest lausest võtsin siia ka pealkirja: In case you haven’t noticed, infographics are becoming cool…

Kas me märkame sedasama?

 

Tegime Tartu Postimehes taas ühe suuremat sorti infograafika, talvine kalapüük Peipsil. Idee tuli tekstitoimetajal Liina-Jaanika Seisleril: kuidas saaks näidata graafika abil, mis seal Peipsil – nii jää peal kui ka jää all – talvel toimub. Info kokkuajamine oli päris problemaatiline, sest infot selle kohta, kui palju kalamehi ja kus täpselt järvel käib, eriti ei kogutagi. Aga üht-teist siiski kokku saime ja tulemus tuli niisugune.

 

See graafika tekitas taaskord mõtte, et missuguseid vahvaid infograafikaid meie ajalehtedes veel tehakse. Mõeldud, tehtud – lehitsesin ajalehti aasta algusest.

(veel…)

Maailma ajalehekujundajate ühingu SND Hispaania sektsioon (SND-E) kutsub kõiki infograafikaid taas järjekordsele konkursile Malofiej 18. Võistlustööde saatmise tärmin on 5. veebruar, nii et viimane aeg on oma eelmise aasta infograafikad üle vaadata ning konkursile saata. Kuidas täpselt see saatmine käib, saab teada SND-E kodulehelt.

Eesti ajalehed on sellelt konkursilt ühe auhinna toonud, Malofiej 14 ehk siis 2005. aastal sai selle Tartu Postimees Artur Kuusi tehtud infograafika eest, mis näitas Tartu raudteejaamast läbi minevaid kaubavaguneid.

 

Ega vist keegi väga vastu ei vaidle, kui öelda, et infograafikatel on tänases ajalehes oluline roll, ja seda kahes mõttes. Esiteks annab see võimaluse edastada infot mitte ainult sõnades, vaid ka niiöelda pildis. Teiseks mitmekesistab see oluliselt ajalehe visuaalset külge. Ei ole ka kahtlust, et just infograafika on üks tugev tõmbekoht lehes, seda märkab lugeja ühena esimestest.

Näitena üks infograafikalehekülg Tartu Postimehest – nii üritame seda teha meie.

 

Mõtlesin, et vahetaksime infograafikaid. Ja ka mõtteid, mida infograafikad Eesti ajalehtedes meis tekitavad. Ons neid piisavalt? On nad huvitavalt ja hästi tehtud? Miks neid nii vähe on? Missugused on olnud ja on infograafikate tegemise probleemid? Kuidas erinevad kujundajad ja graafikud neid teevad? Äkki saame nii targemaks ja hakkame tegema rohkem ja paremaid infograafikaid. Sest just infograafikad on need, mis oluliselt tõstavad paberajalehe väärtust võrguajalehe ees.

Võiks teha nii, et koos mõtetega saadaksite mulle oma lehtedes sel aastal tehtud põnevamaid – aga ka tavalisi – infograafikaid. Paneks siia blogisse neid üles, siis saaksid ka teised neid näha ja oma ajalehe graafikatega võrrelda.

Äripäev saatis ka oma infograafikaid, aitäh Margit Toovere! Vaata loe edasi alt.

(veel…)