Järjekorras juba seitsmendal Hispaania ja Portugali ajalehtede kujunduskonkursil nimetati parimateks kolm ajalehte: La Voz de Cádiz (Cádiz, Hispaania, tiraaz alla 20 000), El Correo Gallego (Santiago de Compostela, Hispaania, 20 000 kuni 60 000) ja i (Lissabon, Portugal, tiraaz üle 60 000).

 

Muuseas, seda Portugali ajalehte i loetakse praegu üheks kõige innovatiivseima kujundusega ajaleheks Euroopas, kui mitte kogu maailmas. Kes saab seda endale hankida, vaadaku huviga!

Kokku osales konkursil 2384 võistlustööd. Zürii andis välja 160 auhinda: 9 kulda, 52 hõbedat ja 99 äramärgitu auhinda.

Näiteks parimaks ajalehe esiküljeks nimetati La Verdad de Murcia (Murcia, Hispaania) esikülg 11. juulil (jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalipäeval – Ajalugu ootab Hispaaniat). Rohkem infot saab näha SND-E kodulehel.

Kuigi tabloidformaat (või kompaktformaat, et mitte kasutada seda mitmetimõistetavat sõna tabloid) on väga hea ajaleheformaat, kipub see aeg-ajalt ikkagi justkui kitsaks jääma. Seepärast kukutatakse külje või külgede kujundus vahetevahel kummuli, vahetevahel keeratakse natuke viltu. Eesmärgiga olla näiteks ühel leheküljel rõhutatult horisontaalne või paarisküljel jälle rõhutatult vertikaalne. Üks võimalus juures.

Tartu Postimehes tegime seda viimati sel nädalal nii. Aga oleme seda teinud varemgi.

 

Kui kellelgi on oma näiteid saata, siis ootan huviga.

(veel…)

Kunagi aastaid tagasi kasutas Postimees üht sümbolit illustreerimaks esileheküljel viidet loole «Abiellujaid on kümnendiga jäänud üle kahe korra vähemaks». Värskelt kasutab sedasama sümbolit Hollandi ajaleht Dagblad De Pers, viidates esileheküljel loole Prantsusmaast, pensionitest ja presidendist.

 

Tšiili kaevurite päästmise näitamine polnud kindlasti ainult online väljaannete päevatöö. Ka ajalehed näitasid seda pikalt ja põhjalikult. Näiteks The Times avaldas sel teemal täna 14 lehekülge. Mõningaid näiteid Euroopa ajalehtede esikülgedest. Rohkem külgi saab vaadata Newseumist.

 

Skandinaavia ajalehekujunduse konkursi auhinnad anti kätte SND/S konverentsil Oslos.

Osales ligi 800 võistlustööd, kuid kuldauhinda sel korral keegi ei saanud. Hõbeda said Soomest Helsingin Sanomat ja Ilta-Sanomat/Veikkaaja, Norrast Trönder Avisa ja Dagens Næringsliv, Rootsist Sydsvenskan ning Taanist Politiken. Auhinna Best of Show sai aga Ilta-Sanomate/Veikkaaja spordisektsioon.

Kõik võitjad on kirjas SND/S kodulehel.

 

See pole uudis, see on lihtsalt vahepala värvilisele lehemaailmale. Mõni ajaleht ilmub Eestiski must-valgena. See on Roheline Värav (ilmub kord kuus Sirbi ja Õpetajate Lehe vahel).

 

Minu meelest seab must-valge olemine ajalehele veelgi tugevama nõude olla visuaalselt aktiivne ja mitmekesine (erinevad veerud, tugev kontrast pealkirja ja leadi vahel – Eagle’ kirjaperekond, fotode erinevat laadi kasutamine, illustratsioonid, erinevad infokastid jne). Värv ajalehes on väga tugev pilgupüüdja, must-valge ajaleht peab seega veelgi enam kasutama kõike vahendeid, et lugejat ei surmaks ühelaadne ja hall „tinakõrb”.

Rohelise Värava maketi on paar aastat tagasi teinud V5 ja A6 (nii on kirjas impressumis). Päris vahva, et see ilmub just nende lehtede vahel, kus ta ilmub…

Taas on välja kuulutatud Euroopa ajalehtede kujunduskonkurss 2010, arvult juba kaheteistkümnes. Nagu ikka antakse sellel konkursil välja kogu kujunduse peaauhinnad neljas kategoorias: kohalik, regionaalne ja üleriiklik ajaleht ning nädalaleht. Erinevaid kujunduskategooriaid on aga palju, uutena on sel korral lisatud kohalikud leheküljed, online kujundus ning jalgpalli maailmameistrivõistluste küljed. Konkursi tähtaeg on 8. oktoober ja täpsemat infot saab kodulehelt European Newspaper Award.

Eelmisel konkursil tuli Eestisse kolm auhinda, kõik esikülgede kategoorias. Need võitsid Äripäev, Postimees (AK) ja Tartu Postimees.

 

Sport on mäng ja seepärast on ajalehes spordikülgi alati mõnevõrra mõnusam kujundada kui teisi külgi. Korvpall on seda enam mäng ja seepärast on korvpallikülgi lausa hasart kujundada. Korvpall, nagu kogu sport ja spordiajakirjandus, on ju ka numbrid, statistika, taustainfo, sportlased, hinnangud jne – kõik see peaks andma kujunduses piisavalt erinevaid võimalusi, et leheküljel ei oleks vaid tekst ja foto (aga pahatihti ikkagi Eestis veel on).

Tartu Postimehes oleme ikka ja jälle kujundanud korvpallikülgi, mis Tartus tähendab muidugi valdavalt Rocki-külgi. Üks viimaseid oli niisugune.

 

Ka neil külgedel on näha mitmete kujunduselementide üheskoos kasutamine: põhitekst, suur foto, väiksemad fotod, B-lugu, väike arvamuslugu näopildiga, lühiintervjuu, infokast, graafika… Kokku arvates koosneb see korvpallilugu vähemalt kaheksast ühikust.

(veel…)

Minu meelest on see vahva kujundusvõte ajalehes, kui seda muidugi piisavalt harva tehakse. Kasutada lippu leheküljel peamise kujunduselemendina. See on nii selge ja lihtne – ning tugev -, et annab kohe leheküljele selge viite, millest tuleb jutt. Kindlasti on see aga niivõrd tugev ja mõjus, et seda ei tohiks teksti ega muu visuaalsusega ära tappa.

Hiljuti kasutas Läti lippu kujunduselemendina efektselt Eesti Päevaleht oma Ärilehes. Kunagi 2006. aastal tegin ise samalaadse kujunduse Eesti lipuga Postimehe paarisküljele, kus avaldati esseekonkursi võidutöö.

Lipp on asi, mida võiks ikka ja jälle – aga piisavalt harva – meeles hoida.

 

Ivar Soopan Lääne Elust saatis sellise kirja, mis tutvustab Lääne Elu kujundusmuudatusi.

“Meil on tänasest värskendatud esilehekülg. See pole lõplik variant, aga üldmulje jääb selliseks. Fondid on ligilähedased peatselt tuleva lõpliku variandiga. Nädala sees on ilma ülaribata, laupäeviti ülaribaga. Sisuküljed muutuvad ka. Üks välimuse suuremad muutusi on piltuudise väljamängimine eraldi aknana, mis on ka tänases lehes nähtav.
Nädala sees on sisukülgede viited kas vasakus ääres või all põhjas ribana. Olenevalt sellest, milliseid pilte on sel päeval võimalik kasutada ja milline pilt on esikülje põhiloo juures.”

 

Aitäh info eest!