SND (Society for News Design) on taas välja kuulutanud maailma ajalehtede kujunduskonkursi. Kel käes konkursi tutvustusvihik, saab sealt tingimusi lugeda, kel vihikut pole, saab reegleid lugeda SND kodulehelt. Tärmin võistlustööde saatmiseks on 18. jaanuar.
Eesti ajalehtede kujunduskonkurss on samuti välja kuulutatud, reegleid saab vaadata Eesti Ajalehtede Liidu kodulehelt. Tärmin võistlustööde saatmiseks on 20. jaanuar.
Postimees tõi Eestile Euroopa ajalehtede kujunduskonkursilt 2011 kolm auhinda. Ühe võitis AK esikülg (3. september, toimetaja Sigrid Kõiv, kujundaja Jaanus Koov) lisade esikülgede kategoorias, teise AK paariskülg “Poliitikute rollid” (12. veebruar, toimetaja Sigrid Kõiv, kujundaja Jaanus Koov) kategoorias visual storytelling ning kolmanda Tartu Postimehe esikülg ja paariskülg, mis olid pühendatud küüditamispäevale 14. juunile (reporter Jaan Olmaru, kujundus Vahur Kalmre ja Artur Kuus, graafika Artur Kuus), erikülgede kategoorias.
12+1 korda peetud Euroopa ajalehtede kujunduskonkursile saatis sel korral võistlustöid 226 ajalehte 27 riigist. Auhindu jagus 133 ajalehele 22 riigist. Euroopa paremini kujundatud ajalehtedeks nimetati kohalikest lehtedest Hordaland (Norra), regionaallehtedest Berliner Morgenpost (Saksamaa), üleriiklikest lehtedest Berlingske (Taani) ja nädalalehtedest NZZ am Sonntag (Sveits).
Kogu infot Euroopa kujunduskonkursist saab lugeda siit.
Taanlased korraldavad ka oma ajalehtede kujunduskonkurssi, sel aastal võttis sellest osa 174 ajalehtede võistlustööd ning 38 veebilehte. Ajalehtedele anti välja 21 auhinda, neist kaks kuldauhinda (need said ajalehed Information ja Politiken). Veebilehtedele anti välja kümme auhinda, kuid zürii arvates pole veebilehed veel nii head, et neile kuldauhindu jätkuks. Auhinnatud võistlustöid saab vaadata siit.
Ilmunud on järjekordne maailma ajalehtede kujunduskonkursi (SND) raamat, 32. konkurss ja aasta 2010. Eesti ajalehed seekord auhindadele ja raamatusse ei pääsenud, küll aga on näiteks palju huvitavaid kujunduslahendusi Taani ajalehelt Politiken. Siitkandi lehtedest on näiteid veel Aamulehtilt, Dziennik Polskilt, Helsingborgs Dagbladilt, Svenska Dagbladetilt… Maailma kõige paremini kujundatud ajaleheks nimetati mäletatavasti Portugalis ilmuv i.
PS. Euroopa konkurss on käimas, võistlustööde saatmise tähtaeg on läbi ja varsti hakkab zürii tööle.
Ajalehed mälestavad ja meenutavad Steve Jobsi…
Vaata ka Euroopa ajalehti (European newspapers too):
Tänane Postimees tegi söaka sammu ning keeras ühel küljel teksti teisipidi.
Sellist ajalehekujunduse võtet, et pööratakse teksti, kasutatakse ajalehtedes ikka, kuigi selge, et üsna harva. See on selgelt riskantne samm, sest paneb lugeja valiku ette, kas minna ajalehekujundajate nõksuga kaasa või mitte. Loomulikult ei teha sellist asja ajalehes lihtsalt niisama, riskil peab olema mingi mõte, miks ajalehekülge (või osa sellest või mingit elementi sellel küljel) pööratakse. Niisugusel pööramisel, nagu seda teeb nüüd Postimees, on selge vastandamise eesmärk. Kas lugeja tuleb kaasa? Ja mida sellisest kujundusvõttest üldse arvata?
Näiteid tekstipööramisest võib näidata teisigi. Ja oleks vahva, kui neid siia juurde saadetaks.
Kuidas kujundada teadlaste ööd ehk siis kuidas kujundada ajalehes sellise ürituse kajastust, kus on väga palju erinevaid väiksemaid üritusi. Kuidas panna need erinevad lood – kui on valitud selline vorm, palju väikesi lugusid - ühtekokku, et välja tuleks tervik, mis on haaratav ning mida oleks huvitav vaadata ja lugeda. Tuleks leida mingi nipp, mingi asi, mille külge need lood justkui riputada. Tuleks leida mingi nipp, mingi element, mis neid erinevaid lugusid ühendaks. Tartu Postimees lahendas need küsimused niimoodi. Kolm lehekülge tänases lehes. Tänud Tartu kuuele teadlasele ja Albert Einsteinile.
Eestis pühendas sellele päevale kümme aastat tagasi terve oma esikülje nüüd vaid Postimehe lisaleht AK.
Maailmast leiab palju huvitavaid näiteid, kuidas kaksiktornide kujundit nüüd, kümme aastat hiljem, välja mängida.
Aga on ka mitmeid muid võimalusi… Kui huvi on, siis mõned neist on veel vaadata.
Esmaspäeva, 25. juuli esikülg räägib ja näitab neljal Eesti päevalehel ühte ja sedasama – Norra tragöödiat. Ilmselt polnud ühelgi ajalehel küsimust, et esikülg peab olema pühendatud Norrale. Kuidas seda aga teha?
Postimees ja Õhtuleht on valinud sarnase motiivi, Äripäev ja Eesti Päevaleht teistsuguse. Postimees ja Äripäev on valinud variandi, kus esikülg on pühendatud vaid Norrale, Õhtuleht ja Päevaleht jagavad Norra teemat tavapäraste viidetega. Vahel on võimalus võrrelda, kuidas ajalehed kujundavad visuaalselt suurt sündmust. Suurt tragöödiat.
