Euroopa ajalehtede kujunduskonkursilt 2009 tuli Eestisse kolm auhinda, kõik esikülgede eest. Need said Tartu Postimees (1. september 2009), Postimees (AK, 14. märts 2009) ja Äripäev (8.-10. mai 2009).

Kõikidest auhinnavõitjatest saab lugeda konkursi European Newspaper Competition kodulehelt.

Euroopa paremini kujundatud ajalehtedeks nimetati kohalikest lehtedest Smålandsposten (Växjö, Rootsi), regionaallehtedest Stuttgarter Zeitung (Saksamaa) ja üleriiklikest lehtedest I informação (Oeiras, Portugal). Zürii eripreemia sai ajaleht 24sata (Zagreb, Horvaatia).

(veel…)

Poolas korraldatakse juba aastaid ajalehtede ja ajakirjade kujunduskonkurssi Chimera.

Selle aasta parimad on nüüd teada. Peaauhinna sai Dziennik Polski ajakiri Magnes oma esikülgede eest. Ajalehtede kogu kujunduses anti välja üks hõbeauhind, selle sai ärileht Puls Biznesu. Esikülgede kategoorias said auhindu ajalehed Gazeta Wyborcza, Kurier Poranny, Puls Biznesu ja Nowa Trybuna Opolska.

Rohkem auhinnasaajaid saab vaadata Chimera leheküljelt.

(veel…)

Täna saabus postkasti SND (Society for News Design) eelmise aasta maailma kujunduskonkursi raamat, põnevaid ja vahvaid kujundusideid jälle triiki täis. Eesti ajalehti seekord raamatus ei ole, sest auhindu keegi ei võitnud.

Võrdluseks naabritest: Soome on esindatud 8 auhinnatööga, Rootsi 33, Norra 4, Taani 11 ja Poola 1 auhinnatööga. Taanist sai auhindu vaid Politiken, Soomes oli edukaim ajakiri Volt, Norras said võrdselt auhindu Bergens Tidende ja Dagens Naeringsliv, Rootsis oli edukaimad Göteborgs Posten ja Svenska Dagbladet kümne ja kaheksa auhinnatööga. Meenutuseks ka, et maailma parimateks nimetati siis Akzia Moskvast, Eleftheros Tipos Ateenast, Expresso Portugalist, The News Mexico Cityst ja Welt am Sonntag Berliinist.

Ka Eesti ajalehtedel võiks olla tahtmist neid SND kujunduskonkursi raamatuid aegajalt uurida. Selle aasta konkurss kuulutatakse välja ilmselt kohe-kohe.

Euroopa ajalehtede kujunduskonkursi tähtaeg on 9. oktoober, nii et veel on veidike aega oma ajalehed üle vaadata ning parimad näited konkursile saata. Nagu ikka tähendab sellel konkursil aasta 1. oktoobrist 2008 kuni 30. septembrini 2009.

Rohkem ja täpsemalt saab sellest konkursist lugeda leheküljelt European Newspaper Competition.

Möödunud korral tuli Euroopa konkursilt Eestisse viis auhinda, kolm sai Tartu Postimees ja kaks Äripäev. Varasematel aastatel on auhindu võitnud neile lehtede lisaks ka mõned teised ajalehed. Igal juhul tasub osaleda, et näidata: meie ajalehekujundus on Euroopas konkurentsivõimeline. Muuseas, seda konkurssi korraldatakse sel aastal juba üheteistkümnendat korda.

Sel aastal anti D&AD auhindade hulgas kollase pliiatsi auhind ka Portugali ajalehele Publico. Seda siis kategoorias ajalehtede ja ajakirjade kujundus. Samas kategoorias sai kolm auhinda ka ajakiri New York Magazine.

 

Musta pliiatsit, mis on veel kõvem auhind, sel aastal selles kategoorias kellegile ei antud. 2006. aastal sai musta pliiatsi auhinna ajalehe The Guardian uus kujundus.

Venemaa avatud kujunduskonkursil osales sel korral 48 ajalehte Venemaalt, aga ka Ukrainast, Valgevenest ja Kasahstanist. Kokku andis žürii välja 56 auhinda 19 ajalehele (neli kuldauhinda, 11 hõbeauhinda, 16 pronksauhinda ning 23 äramärgitu auhinda).

 

Kogu kujunduse kategoorias sel aastal kuldauhinda välja ei antud, hõbeda said Moskvas ilmuv Aktzia ja Barnaulis ilmuv Svobodnõi Kurs (muuseas, seesama Aktzia on saanud parima kujunduse auhinna ka maailma konkursil).

(veel…)

Kalmre spordifoto konkursi võitjad on nüüd siin väljas. Kõvasti konkureerisid omavahel kaks fotot: Margus Ansu korvpallisõnelusfoto ja Raigo Pajula olümpiavõidufoto.

 

Kahe punktiga osutus võitjaks Margus Ansu, tema foto sai žüriilt 92 punkti. Raigo Pajula foto sai teise koha 90 punktiga. Kolmandaks hääletas žürii Arvet Mägi foto, see sai 82 punkti.

(veel…)

Kalmre spordifoto konkurss on läbi. Žüriiliikmed on oma punktid saatnud ning esikümme selgunud.

 

Žüriisse kuulusid Tiit Lääne, Meelis Lokk, Valeri Maksimov, Ove Maidla, Tiit Karuks, Roosmarii Kurvits ja Donatas Narmont. Kõik andsid fotodele punkte, kusjuures järjestusse tuli panna kakskümmend parimat fotot: esikohale 20 punkti, teisele 19 punkti, kolmandale 18 punkti jne kuni kahekümnendale üks punkt. Minu ülesanne oli punktid kokku lüüa.

 

39 konkursile saabunud fotost said punkte 35. Esikümnesse jõudsid…

(veel…)

Initsiatiiv, teha Eestis oma spordifoto konkurss, sai just nii palju vastuseid. Kokku laekus konkursile 39 spordifotot kaheksalt fotograafilt seitsmest ajalehest. Pole paha…

Edasi läheb tegevus niimoodi. Niipea, kui saan kokku konkursi žürii (mitmed on oma nõusoleku juba andnud, mitmelt veel ootan ja mõnele teen veel pakkumise), niipea hakkame saabunud spordifotosid hindama ja järjestusse panema. Kuna tegu on spordifotoga, siis oleks ka hindamine sportlik.

Konkursi žürii ei tule ühte ruumi kokku, hindamine käib internetis. Iga žüriiliige annab fotodele punkte, kusjuures järjestusse tuleb panna kakskümmend parimat fotot: esikohale 20 punkti, teisele 19 punkti, kolmandale 18 punkti, neljandale 17 punkti jne kuni kahekümnes saab ühe punkti. Pärast löön punktid kokku ja ongi selge fotokonkursi paremik. Lihtne. Niipea, kui asi edeneb, annan tulemustest siinsamas blogis teada.

(veel…)

Olen saanud mitu viimast aastat osaleda Eesti Ajalehtede Liidu fotokonkursi žüriis ning üks asi, mis ikka ja jälle kripeldama on jäänud, on see, et konkursile esitatakse hirmus vähe spordifotosid. Neid peaaegu pole esitatudki. Viimase konkursi järgi võiks näiteks arvata, et Eesti spordifotograafe Pekingi olümpiamängudel toimunu üldse ei huvitanud. Kindlasti pole see nii, kui vaadata iga päev meie ajalehti, kuid millegipärast konkursil spordifotosid pole. Sport aga ei alga ja lõpe kindlasti mitte ainult olümpiavõitjate pildistamisega, hea spordifoto võib saada ka näiteks lasteaedade spordipäevalt.

Seepärast otsustasin, et korraldan täiesti iseseisva spordifoto konkursi. Äkki ärgitab see sporti pildistavaid fotograafe rohkem pingutama ning ka spordifotosid rohkem märkama. Loodetavasti tahavad sporti pildistavad fotograafid, et nende pilte võrreldakse ja ritta sätitakse. Aga peaeesmärk on ikkagi see, et spordifotot rohkem märgataks. Ja et spordifoto areneks.
(veel…)