SND (Society for News Design) on taas välja kuulutanud maailma ajalehtede kujunduskonkursi. Kel käes konkursi tutvustusvihik, saab sealt tingimusi lugeda, kel vihikut pole, saab reegleid lugeda SND kodulehelt. Tärmin võistlustööde saatmiseks on 18. jaanuar.
Eesti ajalehtede kujunduskonkurss on samuti välja kuulutatud, reegleid saab vaadata Eesti Ajalehtede Liidu kodulehelt. Tärmin võistlustööde saatmiseks on 20. jaanuar.
Louis Silverstein’s innovations at The New York Times brought about a sweeping change to how newspapers were read and organized across the country. Read more here.
Veel saab lugeda siit. Ka siit.
Postimees tõi Eestile Euroopa ajalehtede kujunduskonkursilt 2011 kolm auhinda. Ühe võitis AK esikülg (3. september, toimetaja Sigrid Kõiv, kujundaja Jaanus Koov) lisade esikülgede kategoorias, teise AK paariskülg “Poliitikute rollid” (12. veebruar, toimetaja Sigrid Kõiv, kujundaja Jaanus Koov) kategoorias visual storytelling ning kolmanda Tartu Postimehe esikülg ja paariskülg, mis olid pühendatud küüditamispäevale 14. juunile (reporter Jaan Olmaru, kujundus Vahur Kalmre ja Artur Kuus, graafika Artur Kuus), erikülgede kategoorias.
12+1 korda peetud Euroopa ajalehtede kujunduskonkursile saatis sel korral võistlustöid 226 ajalehte 27 riigist. Auhindu jagus 133 ajalehele 22 riigist. Euroopa paremini kujundatud ajalehtedeks nimetati kohalikest lehtedest Hordaland (Norra), regionaallehtedest Berliner Morgenpost (Saksamaa), üleriiklikest lehtedest Berlingske (Taani) ja nädalalehtedest NZZ am Sonntag (Sveits).
Kogu infot Euroopa kujunduskonkursist saab lugeda siit.
Taanlased korraldavad ka oma ajalehtede kujunduskonkurssi, sel aastal võttis sellest osa 174 ajalehtede võistlustööd ning 38 veebilehte. Ajalehtedele anti välja 21 auhinda, neist kaks kuldauhinda (need said ajalehed Information ja Politiken). Veebilehtedele anti välja kümme auhinda, kuid zürii arvates pole veebilehed veel nii head, et neile kuldauhindu jätkuks. Auhinnatud võistlustöid saab vaadata siit.
Ilmunud on järjekordne maailma ajalehtede kujunduskonkursi (SND) raamat, 32. konkurss ja aasta 2010. Eesti ajalehed seekord auhindadele ja raamatusse ei pääsenud, küll aga on näiteks palju huvitavaid kujunduslahendusi Taani ajalehelt Politiken. Siitkandi lehtedest on näiteid veel Aamulehtilt, Dziennik Polskilt, Helsingborgs Dagbladilt, Svenska Dagbladetilt… Maailma kõige paremini kujundatud ajaleheks nimetati mäletatavasti Portugalis ilmuv i.
PS. Euroopa konkurss on käimas, võistlustööde saatmise tähtaeg on läbi ja varsti hakkab zürii tööle.
Ajalehed mälestavad ja meenutavad Steve Jobsi…
Vaata ka Euroopa ajalehti (European newspapers too):
Tänane Postimees tegi söaka sammu ning keeras ühel küljel teksti teisipidi.
Sellist ajalehekujunduse võtet, et pööratakse teksti, kasutatakse ajalehtedes ikka, kuigi selge, et üsna harva. See on selgelt riskantne samm, sest paneb lugeja valiku ette, kas minna ajalehekujundajate nõksuga kaasa või mitte. Loomulikult ei teha sellist asja ajalehes lihtsalt niisama, riskil peab olema mingi mõte, miks ajalehekülge (või osa sellest või mingit elementi sellel küljel) pööratakse. Niisugusel pööramisel, nagu seda teeb nüüd Postimees, on selge vastandamise eesmärk. Kas lugeja tuleb kaasa? Ja mida sellisest kujundusvõttest üldse arvata?
Näiteid tekstipööramisest võib näidata teisigi. Ja oleks vahva, kui neid siia juurde saadetaks.
Kuidas kujundada teadlaste ööd ehk siis kuidas kujundada ajalehes sellise ürituse kajastust, kus on väga palju erinevaid väiksemaid üritusi. Kuidas panna need erinevad lood – kui on valitud selline vorm, palju väikesi lugusid - ühtekokku, et välja tuleks tervik, mis on haaratav ning mida oleks huvitav vaadata ja lugeda. Tuleks leida mingi nipp, mingi asi, mille külge need lood justkui riputada. Tuleks leida mingi nipp, mingi element, mis neid erinevaid lugusid ühendaks. Tartu Postimees lahendas need küsimused niimoodi. Kolm lehekülge tänases lehes. Tänud Tartu kuuele teadlasele ja Albert Einsteinile.
Eestis pühendas sellele päevale kümme aastat tagasi terve oma esikülje nüüd vaid Postimehe lisaleht AK.
Maailmast leiab palju huvitavaid näiteid, kuidas kaksiktornide kujundit nüüd, kümme aastat hiljem, välja mängida.
Aga on ka mitmeid muid võimalusi… Kui huvi on, siis mõned neist on veel vaadata.
Selliste uudiste kajastamisel, nagu oli eilne sissetung ja tulistamine kaitseministeeriumis Tallinnas, on infograafika asendamatu. Mis ja kus seal täpselt toimus, tahab lugeja teada, ning infograafika saab seda visuaalselt näidata. Nii on tehtud ja tehakse ajakirjanduses pidevalt ning nii teevad tänastes lehtedes ka Postimees ja Eesti Päevaleht.
Ainult et siin on üks aga. Nad teevad seda erinevalt. Erinevalt mitte ainult kujunduslikult, vaid ka infos. Kui Postimehe infograafika näitab lugejale, et sissetungija läbis sissepääsu ministeeriumi haldusosakonda ja tulevahetus toimus haldusosakonna koridoris, siis Päevalehe graafika näitab lugejale, et sissetungija jõudis vaid turvakaamerate ruumi. Kus on tõde ja kas järgmistes lehtedes tulevad täpsustavad infograafikad?
Kui huvi on, siis siin on vaadata, kuidas Boston Globe tegi online-graafika Osama bin Ladeni tabamisest: http://www.boston.com/interactive/graphics/RaidonOsamaBinLadenscompound/.