See on päris pikk lugu. Umbes 29 950 tähemärki. Niisugust lugu Eesti päevalehed naljalt lehte ei pane, kuigi aeg-ajalt võiksid. See teeb ajalehe veelgi mitmekesisemaks (lühinuppudest kuni päris pikkade lugudeni, ning kõik, mis sinna vahele jääb), annab lugejale võimaluse saada miskit suurelt ja põhjalikult, muidugi annab ka reporterile ja fotograafile – kujundajast rääkimata – minna mõnda teemasse sisse kaelani.

Miks mitte niimoodi teha. Kui seda söandab teha tol päeval 12-leheküljeline Tartu Postimees, siis seda enam võiksid teha ka suuremad lehed ja äripäevadelgi. Või mis!?

 

Loe edasi »

Maailma ajalehtede kujunduskonkuril, mida peeti juba 33. korda ning mida korraldab SND (Society for News Design), nimetati maailma paremini kujundatud lehtedeks aastal 2011 viis ajalehte.

Need on Excelsior (Mehhiko), National Post (Kanada), Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung (Saksamaa), The Grid (Kanada) ja Politiken (Taani). Lähemalt loe SND kodulehelt.

SND (Society for News Design) on taas välja kuulutanud maailma ajalehtede kujunduskonkursi. Kel käes konkursi tutvustusvihik, saab sealt tingimusi lugeda, kel vihikut pole, saab reegleid lugeda SND kodulehelt. Tärmin võistlustööde saatmiseks on 18. jaanuar.

Eesti ajalehtede kujunduskonkurss on samuti välja kuulutatud, reegleid saab vaadata Eesti Ajalehtede Liidu kodulehelt. Tärmin võistlustööde saatmiseks on 20. jaanuar.

 

Louis Silverstein’s innovations at The New York Times brought about a sweeping change to how newspapers were read and organized across the country. Read more here.

Veel saab lugeda siit. Ka siit.

 

Postimees tõi Eestile Euroopa ajalehtede kujunduskonkursilt 2011 kolm auhinda. Ühe võitis AK esikülg (3. september, toimetaja Sigrid Kõiv, kujundaja Jaanus Koov) lisade esikülgede kategoorias, teise AK paariskülg “Poliitikute rollid” (12. veebruar, toimetaja Sigrid Kõiv, kujundaja Jaanus Koov) kategoorias visual storytelling ning kolmanda Tartu Postimehe esikülg ja paariskülg, mis olid pühendatud küüditamispäevale 14. juunile (reporter Jaan Olmaru, kujundus Vahur Kalmre ja Artur Kuus, graafika Artur Kuus), erikülgede kategoorias.

 

Taanlased korraldavad ka oma ajalehtede kujunduskonkurssi, sel aastal võttis sellest osa 174 ajalehtede võistlustööd ning 38 veebilehte. Ajalehtedele anti välja 21 auhinda, neist kaks kuldauhinda (need said ajalehed Information ja Politiken). Veebilehtedele anti välja kümme auhinda, kuid zürii arvates pole veebilehed veel nii head, et neile kuldauhindu jätkuks. Auhinnatud võistlustöid saab vaadata siit.

 

Ilmunud on järjekordne maailma ajalehtede kujunduskonkursi (SND) raamat, 32. konkurss ja aasta 2010. Eesti ajalehed seekord auhindadele ja raamatusse ei pääsenud, küll aga on näiteks palju huvitavaid kujunduslahendusi Taani ajalehelt Politiken. Siitkandi lehtedest on näiteid veel Aamulehtilt, Dziennik Polskilt, Helsingborgs Dagbladilt, Svenska Dagbladetilt… Maailma kõige paremini kujundatud ajaleheks nimetati mäletatavasti Portugalis ilmuv i.

 

PS. Euroopa konkurss on käimas, võistlustööde saatmise tähtaeg on läbi ja varsti hakkab zürii tööle.

Ajalehed mälestavad ja meenutavad Steve Jobsi…

 

Vaata ka Euroopa ajalehti (European newspapers too):

 

Tänane Postimees tegi söaka sammu ning keeras ühel küljel teksti teisipidi.

Sellist ajalehekujunduse võtet, et pööratakse teksti, kasutatakse ajalehtedes ikka, kuigi selge, et üsna harva. See on selgelt riskantne samm, sest paneb lugeja valiku ette, kas minna ajalehekujundajate nõksuga kaasa või mitte. Loomulikult ei teha sellist asja ajalehes lihtsalt niisama, riskil peab olema mingi mõte, miks ajalehekülge (või osa sellest või mingit elementi sellel küljel) pööratakse. Niisugusel pööramisel, nagu seda teeb nüüd Postimees, on selge vastandamise eesmärk. Kas lugeja tuleb kaasa? Ja mida sellisest kujundusvõttest üldse arvata?

Näiteid tekstipööramisest võib näidata teisigi. Ja oleks vahva, kui neid siia juurde saadetaks.

 

Kuidas kujundada teadlaste ööd ehk siis kuidas kujundada ajalehes sellise ürituse kajastust, kus on väga palju erinevaid väiksemaid üritusi. Kuidas panna need erinevad lood – kui on valitud selline vorm, palju väikesi lugusid -  ühtekokku, et välja tuleks tervik, mis on haaratav ning mida oleks huvitav vaadata ja lugeda. Tuleks leida mingi nipp, mingi asi, mille külge need lood justkui riputada. Tuleks leida mingi nipp, mingi element, mis neid erinevaid lugusid ühendaks. Tartu Postimees lahendas need küsimused niimoodi. Kolm lehekülge tänases lehes. Tänud Tartu kuuele teadlasele ja Albert Einsteinile.